Käesoleval aastal viidi läbi kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2012” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
– elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
– hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
– hasartmängude mängimisega seotud eelistused ja mänguharjumused;
– elanikkonna suhtumine ja teadlikkus hasartmängude mängimisega seotud vanuselistest ja muudest seadusandlikest piirangutest.
Eelnevalt on andmekogumisi teostatud 2004., 2006. ja 2010. aastal ning käesoleva aasta uuringus on võimalusel tulemusi eelmiste aastatega võrreldud.
Olulisemate tulemustena saab siinkohal välja tuua, et kuigi raha peale mängimise tase on endiselt kõrge, siis võrreldes 2010. aastal läbiviidud analoogse uuringuga, on hasartmänge raha peale mänginute osakaal elanikkonnas vähenenud pea kõikide mänguliikide lõikes. Samuti saab kinnitada hasartmängusõltuvuse riski alanemist nii elanikkonnas tervikuna kui ka mängijate hulgas: 5% Eesti 15-74-aastastest elanikest kuuluvad hasartmängusõltuvuse riskirühma ehk on probleemidega mängijad; see teeb 10% hasartmängude mängijatest (võrdluseks, et 2010.aastal olid vastavad näitajad 8% ja 13%).
Võib oletada, et nii hasartmängude mängimise taseme kui hasartmängusõltuvuse riski vähenemist on mõjutanud erinevad samaaegselt rakendatud meetmed: riigi poolt tõhustatud seadusandlus hasartmängimise reguleerimiseks, mängukorraldajate poolselt vastutustundliku hasartmängimise meetmete rakendamine ja propageerimine ning hasartmängusõltuvuse alase ravi- ja ennetustegevuse läbiviimine.
Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest: