2023. aastal viidi läbi HNK poolt tellitud kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

Uuringu viis läbi Kantar Emor. Uuringu läbiviimine rahastati Sotsiaalministeeriumi projektist nr RE.3.01.20-0745.

Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
§ elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
§ hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
§ internetis hasartmängude mängimise kogemus ja eelistused.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

2022. aastal viidi läbi HNK poolt tellitud pilootuuring “Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega 2022” eesmärgiga anda ülevaade Eesti alaealiste elanike mängukäitumisest.

Uuringu viis läbi Kantar Emor. Uuringu läbiviimine rahastati Sotsiaalministeeriumi projektist nr RE.3.01.20-0745.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti laste mängukäitumistest kaardistades üldist kokkupuudet hasartmängudega internetis ja videomängudega ning mängusõltuvuse  riskirühmi. Selline uuring viidi Eestis läbi esimest korda.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

2021. aastal viidi läbi HNK poolt tellitud kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2021” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

Uuringu viis läbi Kantar Emor. Uuringu läbiviimine rahastati Sotsiaalministeeriumi projektist nr RE.3.01.19-0259.

Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
§ elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
§ hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
§ internetis hasartmängude mängimise kogemus ja eelistused.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

2019. aastal viidi läbi HNK poolt tellitud kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2019” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

Uuringu viis läbi Kantar Emor. Uuringu läbiviimine rahastati EV Rahandusministeeriumi, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ja Eesti Loto ühisprojektina.

Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
§ elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
§ hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
§ internetis hasartmängude mängimise kogemus ja eelistused.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

2017. aastal viidi läbi HNK poolt tellitud kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2017” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

Uuringu viis läbi Faktum & Ariko. Uuringu läbiviimine rahastati EV Rahandusministeeriumi, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ja Eesti Loto ühisprojektina.

Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
§ elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
§ hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
§ internetis hasartmängude mängimise kogemus ja eelistused.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

2014 aastal viidi läbi HNK poolt tellitud kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2014” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.
Uuringu viis läbi TNS Emor. Uuringu läbiviimine rahastati EV Rahandusministeeriumi, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ja Eesti Loto ühisprojektina.

Peamised uuringuvaldkonnad olid:
– elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
– hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
– internetis hasartmängude mängimisega seotud kogemused ja eelistused;
– SMS- ja kiirlaenud

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

Käesoleval aastal viidi läbi kordusuuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2012” eesmärgiga anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
– elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
– hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
– hasartmängude mängimisega seotud eelistused ja mänguharjumused;
– elanikkonna suhtumine ja teadlikkus hasartmängude mängimisega seotud vanuselistest ja muudest seadusandlikest piirangutest.

Eelnevalt on andmekogumisi teostatud 2004., 2006. ja 2010. aastal ning käesoleva aasta uuringus on võimalusel tulemusi eelmiste aastatega võrreldud.

Olulisemate tulemustena saab siinkohal välja tuua, et kuigi raha peale mängimise tase on endiselt kõrge, siis võrreldes 2010. aastal läbiviidud analoogse uuringuga, on hasartmänge raha peale mänginute osakaal elanikkonnas vähenenud pea kõikide mänguliikide lõikes. Samuti saab kinnitada hasartmängusõltuvuse riski alanemist nii elanikkonnas tervikuna kui ka mängijate hulgas: 5% Eesti 15-74-aastastest elanikest kuuluvad hasartmängusõltuvuse riskirühma ehk on probleemidega mängijad; see teeb 10% hasartmängude mängijatest (võrdluseks, et 2010.aastal olid vastavad näitajad 8% ja 13%).

Võib oletada, et nii hasartmängude mängimise taseme kui hasartmängusõltuvuse riski vähenemist on mõjutanud erinevad samaaegselt rakendatud meetmed: riigi poolt tõhustatud seadusandlus hasartmängimise reguleerimiseks, mängukorraldajate poolselt vastutustundliku hasartmängimise meetmete rakendamine ja propageerimine ning hasartmängusõltuvuse alase ravi- ja ennetustegevuse läbiviimine.

Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest:

Käesoleval aastal Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse algatusel Emori poolt läbi viidud leviku-uuringu “Eesti elanike kokkupuuted hasart- ja õnnemängudega 15.-74.a. elanikkonnas” peamiseks eesmärgiks oli ülevaate saamine Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ning muutustest viimaste aastate jooksul. Lisaks uuriti lapsepõlve ja hilisema mängukäitumise vahelisi seoseid ning viimastel aastatel rakendunud seaduse muudatuste mõju.
Uuringu tulemustest selgus, et 65 protsenti Eesti 15-74 aastasest elanikkonnast ehk 675 tuhat inimest on pärast 15-ndat eluaastat mänginud raha peale hasart- ja õnnemänge. Tüüpiline hasart- ja õnnemängija on noor või keskealine eesti mees, pigem keskmisest kõrgema sissetuleku ja ametipositsiooniga, samuti on mängijate seas palju õpilasi-üliõpilasi. Kogu mängijaskonna profiil on muutunud nooremaks aga ka haritumaks kaughasartmängijate lisandumise tõttu.
Hasartmängusõltuvuse riskirühm moodustab 8 protsenti Eesti 15.-74.a. elanikkonnast ning 13 protsenti hasart- ja õnnemängude mängijatest. Võrreldes 2006.a läbiviidud analoogse uuringuga on hasartmängusõltuvuse riskiga elanike osakaal veidi vähenenud; vähenenud on suure ja keskmise hasartmängusõltuvuse riskiga mängijate (2006 6 protsenti, 2010 3 protsenti) osakaal elanikkonnas, kuid lisandunud on väikese hasartmängusõltuvuse riskiga mängijaid (2006. a- 4 protsenti, 2010. a – 10 protsenti). Hasartmängusõltuvuse tõenäosust hilisemas elus on praeguste 15-35 a seas suurendanud eelkõige lapsepõlves raha, punktide vm auhindade peale arvutis ja internetikeskkondades ning mänguautomaatidel mängimine, kihlvedudes ja ennustustes osalemine.

Uuringut finantseeris Vabaühenduse Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel, kaasfinantseeris EV Rahandusministeerium ning uuringu läbiviimise partner oli EV Sotsiaalministeerium.