Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus korraldab septembris taas hasartmängija lähedastele suunatud tugigruppi. Grupi eesmärk on aidata mõista, mis on probleemne hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit ja tema lähedasi ning kuidas leevendada probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. REGISTREERIMISE INFO LEIAD SIIT!
Uuringud on näidanud, et ühe pereliikme probleemsel hasartmängimisel on mõju terve pere funktsioneerimisele. Probleemne hasartmängimine mõjutab nii pere- kui intiimsuhteid, nii lähedasi partnereid kui ka teisi pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanemaid, õdesid-vendi ja vanavanemaid. Halvenenud suhted ning emotsionaalsed ja majanduslikud raskused on kõige sagedasemad probleemid, mis mõjutavad mänguri lähedasi; samuti on leitud seoseid probleemse hasartmängimise ja perevägivalla vahel. Australian National Online Gambling Support Service andmetel leiti, et pereliikmed on kõige rohkem kogenud emotsionaalset stressi (98%), negatiivset mõju suhtele mänguriga (96%), negatiivset mõju enda sotsiaalsele elule (92%) ja majanduslikke raskusi (77%).
Mänguri perekondlikku keskkonda iseloomustab sageli kõrge viha ja konflikti tase ning madal selge ja efektiivse kommunikatsiooni tase. Lähedased võivad kogeda vastuolulisi mõtteid ja emotsioone, tunda abitust, üksindust ja olla teadmatuses selle kohta, kas ja kuidas on võimalik lähedast paranemisele suunata, paranemisel toetada. Mänguri partnerid kogevad suurenenud vastutust igapäevaelu korraldamise ja majandusliku toimetuleku eest, mis sageli viib viha ja kibestumiseni, illusioonide purunemise ja usalduse kaotuseni. Kõik need stressorid mõjutavad ka lapsi. On leitud, et mängurite lapsed kogevad rohkem depressiooni, neil on enam käitumisprobleeme ning probleemset hasartmängimist.
Eelnevale tuginedes võib väita, et lisaks mängurile kogevad probleeme ning seega vajavad abi ka mänguri lähedased. Pereliikmete abisoove uurides on leitud, et oodatakse nii mänguri vajadustele kui pere vajadustele suunatud infot ja sekkumisi. Näiteks tuntakse huvi nõuannete vastu selle kohta, kuidas suunata mängurit muutusele ja motiveerida teda abi otsima; ning teisalt, kuidas parandada suhete kvaliteeti ja tulla toime mängurluse negatiivsete tagajärgedega perele. Seejuures on enim sekkumist vajavateks lähedaste kogetavateks tagajärgedeks emotsionaalsed probleemid nagu ärevus, alanenud meeleolu, kõrgenenud distress, üksildustunne; suhteprobleemid nagu kõrgenenud konfliktsus, häiritud kommunikatsioon ja usaldus, ka verbaalne ja füüsiline vägivald; ning praktilised probleemid nagu majanduslikud raskused ja igapäevane toimetulek.
