Hetkel kasutatakse ülemäärasest digiseadmete kasutamisest tuleneva problemaatika tuvastamiseks järgmiseid käitumise ilminguid:

• Ülemäärane ajaveetmine digiseadmes. Kas Sa leiad end sageli planeeritud ajast pikemalt internetis aega veetmas? Kas mõni minut arvutis muutub mõneks tunniks? Kas sa lükkad edasi kohtumisi, koolitöid, tööülesandeid või kohustusi selleks, et olla digiseadmes? Kas Sa eirad oma baasvajadusi (söök, jook, uni) digiseadmes olemise ajal? Kas Sa ärritud, kui Sind katkestatakse või kui Sa ei saa kasutada digiseadet?
• Tolerantsuse tekkimine. Kas Sa oled digiseadmes üha kauem ja vajad enamat kasutusaega? Kas tunned, et vajad pidevalt üha paremat riist- või tarkvara?
• Probleemid ülesannete täitmise või lõpuleviimisega koolis/tööl ja/või kodus. Kas sul on toad segamini või pole Sul olnud mahti teha õhtusööki seetõttu, et oled digiseadmes? Kas Sa leiad ennast töötamas hilisõhtul, kuna Sinu ülesanded on kuhjunud ning jääd peale töö tegemist veel digiseadmesse, et seal surfata või sooritada muid meelistegevusi?
• Füüsilised sümptomid, mille tekkimine on seotud liigse digiseadme kasutamisega. Kas Sul on tekkinud samaaegselt suurenenud kasutamisajaga järgmised füüsilised sümptomid – krooniline väsimus, kehakaalu tõus või langus, pea- ja seljavalud, randmevalu, väsimus, kuivad silmad, nägemisprobleemid, unetus, hügieeniprobleemid?
• Eemaldumine perest ja sõpradest. Kas Sinu sotsiaalne elu kannatab seetõttu, et veedad liigselt aega digiseadmes? Kas Sa oled digiseadmes oldud aja tõttu võõrdunud oma perest ja sõpradest? Kas Sulle tundub, et „päris“ elus ei mõista Sind keegi nii hästi, kui teevad seda Sinu virtuaalsed sõbrad?
• Süütunded seoses digiseadme kasutamisega. On Sul kõrini lähedaste või sõprade näägutamisest Sinu digiseadme kasutamise teemadel? Kas Sa varjad teiste eest oma tegevusi digiseadmes ja valetad, kui palju seal aega veedad?

Sõltuvuse sümptomitena ja samas ka kriteeriumitena võivad lisanduda:

• Täielik haaratus, pidevad mõtted oma meelistegevusest digiseadme vahendusel tõrjuvad kõrvale kõik muud huvid;
• Edutud katsed kontrollida või loobuda sõltuvuse tinginud tegevustest digiseadme vahendusel;
• Võõrutusnähud nagu halb meeleolu, tühjusetunne, masendus, ärevus, ärrituvus ja viha, kui puudub digiseadme kasutamise võimalus/meelistegevuse sooritamise võimalus;
• Tegevusi digiseadme vahendusel kasutatakse probleemidest põgenemiseks, meeleolu tõstmiseks.

Digiseadmete kasutamise problemaatika alastes uurimustes on leidnud kinnitust, et kõrgendatud riski all ebaterve digiseadmete kasutamise väljakujunemisel on inimestel, kes:

• Kannatavad ärevuse all. Tegevusi digiseadmes kasutatakse selleks, et eemalduda oma muredest ja hirmudest. Ärevushäire nagu ka sundhäire võib aidata kaasa ülemäärase tegevuse sooritamisele (pidev sotsiaalvõrgustiku või e-posti vaatamine, mängimine jne) seadmes.
• On depressioonis. Digiseade on viisiks põgeneda masenduse eest, kuna pakub ajule „mõnusat“ stimulatsiooni – iga kliki järel on taas midagi uut, põnevat, aju saab rahuldada oma uudishimu vajaduse. Tuleb aga meeles pidada, et liiga pikk aeg digiseadmes muudab olukorra halvemaks, sest isoleeritus teistest inimestest ja tegevusetus probleemi lahendamise eesmärgil suurendab üksildustunnet ja süvendab probleemi.
• Kui esineb mõni muu sõltuvus. Paljud arvutisõltlased kannatavad lisaks muude sõltuvuste all, peamiselt on nendeks ületöötamine, hasartmängurlus, alkoholisõltuvus, narkootikumid ja seks.
• Sõltuvuste ajalugu pereliinis. Enam ohustatud on need lapsed, noorukid ja täiskasvanud, kelle pereliinis esineb kõrget impulsiivsust ja/või neurootilisust.
• Kokkupuude digiseadmete ja mängimisega varasest east. Mida varasem on kokkupuude digiseadmete ja mängimisega, seda enam on inimese aju harjunud taolise maailma ja suhtlemisviisiga. Piiri tõmbamine normaalsele kasutuskäitumisele on hilisemas eas keerulisem.
• Vähene sotsiaalne toetus. Sotsiaalvõrgustikes tegutsemine või mängimine on turvaline viis luua uusi suhteid, milleks „päris“ elus puudub enesekindlus. Samuti pakuvad võrgu kaudu teiste inimestega seotud digiseadmed võimalusi tunda võimu ja tuntust.
• Teismeliseiga. Teismeiga on habras aeg, mil lapse peamine arenguline ülesanne on iseseisvumine, eraldumine vanematest, enda sotsiaalvõrgustiku loomine ja oma elu ülesehitamine. Kui puuduvad kuuluvustunne ja selged sihid, siis suhtlemine digiseadme vahendusel näib turvalisem, kui tavaelu pere ja sõprade keskis.
• Tegevusetus, vähene aktiivsus võrreldes tavapärase tasemega. Näiteks väikese lapsega kodus olemine, töökoormuse vähenemine, kolimine eemale sõpradest või olukord, mis limiteerib oluliselt harjumuspäraseid tegevusi.

Ülemäärast digiseadmete kasutamist on teiste, aga ka enese eest kerge varjata või seda eitada. Siinkohal pakume välja samm-sammulise viisi, kuidas oma digiseadmete kasutamine/meelistegevuse sooritamine digiseadmes kontrolli alla saada.

1. Oma arvutikasutamisega seotud probleemvaldkondade kindlakstegemiseks kirjuta üles kõik tegevused, mida Sa päeva jooksul digiseadmes teed, va tööülesanded. Töö ja muude tegevuste eristamine võib mõnikord olla keeruline, kuid püüa siiski selge vahe sisse tõmmata. Kas päeva jooksul on aegu, mil kasutad digiseadet enam meelistegevuseks kui tööks? Kas Sa leiad digiseadme kasutuses aegu, mil plaanisid meelt lahutada nt 5 minutit, kuid jäid „kinni“ palju pikemaks ajaks?
2. Koosta plaan, millal Sa võid digiseadet meelelahutuseks kasutada. Näiteks võid panna meeldetuletuse kellahelina näol, mil on vaja meelistegevus digiseadmes lõpetada, seada kindla ajavahemiku, mil digiseadmes meelt lahutad, või kindla kellaaja, millal õhtuti digiseadme välja lülitad.
3. Asenda ülemäärane digiseadme kasutamine teiste meelelahutuslike tegevustega. Kui Sa tunned igavust või üksindust, siis on sageli raske tungile digiseadmes oma meelistegevust sooritada vastu panna. Leia teisi ajaveetmise viise, mis oleksid väljaspool digiseadme kasutamise võimalust. Abiks võib olla see, kui rahulikul hetkel koostad nimekirja asjadest, mida Sulle meeldib teha, ja nn kriitilisel hetkel (kui soovid digiseadet kasutada) vaatad seda nimekirja ning valid välja mõne tegevuse, mida koheselt digiseadmes olemise asemel sooritada saad.

Rangete piirangute seadmine tekitab tavaliselt vaid trotsi ja vastuseisu. Samuti pole manipuleerimine või piitsa-prääniku meetod kauapüsivad lahendused. Küll aga võid Sa näidata eeskuju, mil viisil on kohane digiseadet kasutada; jälgida, mida laps digiseadmes teeb ja aidata teda vajadusel talle endale piiride seadmisel.

Kui lapse või nooruki digiseadme kasutamine viitab ülemäärasele kasutamisele, toome siinkohal mõned soovitused:

• Vanemate ja pereliikmete üksmeel!
  Oluline on see, et mõlemad vanemad (aga ka koos elavad vanavanemad, sugulased, vanemad õed, vennad jne) võtaksid olukorda tõsiselt ja oleksid ühel meelel, mida ja kuidas digiseadme kasutamise juures muuta. Ennekõike leppige omavahel nõudmistes kokku ja seejärel asuge läbirääkimistesse lapsega.
• Näita, et Sa hoolid!
  Lapsed tõlgendavad sageli ükskõik millist küsimust tema käitumise kohta kriitika või süüdistusena. Ära ütle, et ta teeb valesti. Ütle, et Sa ei süüdista ega kritiseeri, vaid et oled mures mõningate muutuste suhtes, mida oled märganud. Too need muutused ka konkreetselt välja, näiteks võivad nendeks olla: väsimus, hinnete halvenemine, hobidest loobumine, sõpradega vähenenud ajaveetmine vms.
• Määratlege tegevused digiseadmes ja nendeks kuluv ajahulk!
  Motiveeri last oma tegevuste kohta digiseadmes nädala või paari jooksul päevikut pidama – sealt saate mõlemad olulist informatsiooni selle kohta, millised tegevused on ülemäärased ja kuhu peaks piirid seadma.
• Sea mõistlikud (realistlikud) reeglid!
  Proovige koos reeglid ja piirid luua. Anna ka lapsele õigus oma arvamust avaldada. Jälgi kooskõlastatud reeglite täitmist, kuid pea meeles, et Sa ei püüa saavutada lapse üle kontrolli, vaid Sa töötad selle nimel, et ta vabaneks psühholoogilisest sõltuvusest.
• Leppige kokku, et laps kasutab digiseadet nähtavas kohas!
  Vajadusel too lapse lauaarvuti, televiisor ja/või mängukonsool ära tema magamistoast ja aseta see rohkem läbikäidavasse ruumi. Ole kursis sellega, mida laps seadmes teeb ja kasuta seda võimalusena kontakti loomiseks temaga – rääkige omavahel, mida laps seal teeb ja mis talle selle juures meeldib.
• Toeta last teiste/uute tegevuste leidmisel ja sooritamisel!
  Kui Sa vähendad või piirad lapse digiseadmes veedetavat aega, siis tuleb nendeks vabadeks tundideks leida uusi tegevusi, mis talle meeldivad ja positiivseid elamusi pakuvad. Uus tegevus peab olema samuti põnev – asendada vaba aeg ainult kohustuste või lapse jaoks ebahuvitavate tegevustega ei võimalda tal unustada positiivseid elamusi, mida ta digiseadme vahendusel sai. Püüa leida võimalusi sotsialiseerumiseks, ühistegevusteks kogu perega.
• Toeta, kuid ära õigusta!
  Sageli hakkavad vanemad oma lapse ülemäärast mängimist õigustama – leiavad vabandusi koolist puudumistele ja halbadele hinnetele. Kodurahu nimel antakse nõudmistes järele ja jäetakse laps rahule, eriti kui laps tõstab häält või käitub muul viisil agressiivselt.
  Kui laps hakkab Sinu sekkumiste vastu mässama, siis lase esimesel tormil vaibuda. Kinnita talle, et mõistad tema tundeid: “Ma saan aru, et Sa tunned viha (ärritust, ärevust vms), et ma püüan Sinu ellu trügida ja reegleid seada” – kuid jää oma eesmärkidele kindlaks. Too välja kasud, mida ta saab, kui Sinuga koostööd teeb. Too näiteid, et ka teistel lastel on tekkinud probleemid seoses ülemäärase digiseadmete kasutamise ja mängimisega, kuid nad on leidnud viisid, kuidas seda piirata. Kinnita, et oled talle abiks nende raskete muutuste elluviimisel.
• Hari ennast!
  Ole teadlik tegevustest ja tegevuste iseloomust, mida Sinu laps arvutis sooritab. Kui laps näeb, et oled teadlik ja huvitatud tema tegevusest, on Sul kergem argumenteerida ja mõistlikke reegleid välja pakkuda.
• Reeglid kehtivad kõikidele pereliikmetele!
  Kui lapsele on kehtestatud digiseadme kasutamise piirangud, kuid Sa ise oled igal vabal hetkel samuti digiseadmes või on seda mõni teine pereliige, siis varem või hiljem tunneb laps, et talle tehakse ülekohut. Pigem näita eeskujuga, et digiseadmeid kasutatakse vajadusel ning seejärel tehakse muid tegevusi. Mängige koos lauamänge, minge sportima või muudele huvitavatele üritustele.
• Kasuta koduväliseid abivõimalusi!
  Kui laps siiski ei suuda oma mängimist piirata, probleemid jätkuvad ning teie omavahelised suhted on muutunud halvaks, siis on kasulik otsida muid abivõimalusi. Kui koolis on psühholoog, siis pöördu tema poole, võib-olla on vajalik pereteraapia või lastepsühholoogi vastuvõtule pöördumine.

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuses Tallinnas ja Tartus nõustavad meie kogenud psühholoogid vanemaid ja lapsi spetsiaalselt väljatöötatud digisõltuvuse teraapiaprogrammi alusel.
Keskusest saab ka juhendmaterjali ning teavet digisõltuvusest vabanemise teemal.

Vastuvõtule registreerumiseks helista telefonil 15410 või kirjuta e-posti aadressile: info@15410.ee.