Pille-Riin Kaare uuris magistritöö raames patoloogilise hasartmängimise isiksuslikke korrelaate Eesti valimil. Magistritöö põhjal kirjutati koostöös René Mõttuse ja Kenn Konstabeliga Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudist artikkel, mis avaldati teadusajakirjas „Journal of Gambling Studies“.
Lühikokkuvõte artiklist
Viimase kümnendi jooksul on Eestis plahvatuslikult kasvanud võimalused legaalselt hasartmänge mängida, mistõttu patoloogiliste hasartmängurite osakaal ühiskonnas on suurenenud. Lähtuvalt sellest on tekkinud vajadus mõista hasartmängimisega seotud isiksuslikke tegureid. Mujal maailmas läbi viidud uurimused viitavad, et laialdased sotsiaalsed, majanduslikd ja individuaalsed faktorid (nt. isiksus ja psühholoogiline seisund) suurendavad patoloogilise hasartmängurluse väljakujunemise tõenäosust.
Käesolevas uurimuses analüüsiti patoloogiliste hasartmängurite isiksusejooni, emotsionaalset enesetunnet, enesehinnangut ning vaimset võimekust võrrelduna tervetest isikutest koosneva kontrollgrupiga, kes vastasid hasartmänguritele vanuse, soo ja haridustaseme poolest.
Uurimuse tulemusena leiti, et võrreldes kontrollgrupiga said patoloogilised hasartmängurid kõrgemad skoorid Neurootilisuses (eelkõige impulsiivsuses), madalamad skoorid said Meelekindluses ning enesehinnangu skaalal. Patoloogilised hasartmängurid väljendasid oluliselt enam negatiivset emotsionaalset enesetunnet viimase kuu jooksul (eelkõige depressiooni ja ärevust). Samuti leiti, et patoloogilistel hasartmänguritel on madalam üldine vaimne võimekus võrreldes tervetest koosneva kontrollgrupiga.
Logistilise regressiooni mudeli põhjal ennustasid patoloogilise hasartmängimise väljakujunemise tõenäosust kõrge impulsiivsus ja madal vaimne võimekus.
Inglisekeelne lugeja leiab artikli täisversiooni lisatuna PDF failina!
Pathological Gambling in Estonia.pdf