Kuigi hasartmängimine on ettevõtetele ja riigieelarvele väga kasumlik, jaotub kaasnev kahju ebaproportsionaalselt. 2019. aastal hinnati probleemse mängimise taset üle maailma vahemikus 1% – 8% elanikkonnast. Eestis on see näitaja 7%. Hasartmängimisega seotud kahjud avalduvad tervise halvenemises ja heaolu languses nii indiviidi, pere, kogukonna ja ühiskonna tasandil. Osad inimesed ja marginaliseeritud ühiskonnagrupid on eriti haavatavad. Hasartmängimine võib negatiivselt mõjutada füüsilist ja vaimset tervist ning sotsiaalset heaolu laiemalt.
Rahvatervise kaitsmiseks ja kahjude ennetamiseks on võimalik sekkuda kogu hasartmängimise teekonna vältel regulatsioonidest kuni leviku-uuringuteni ja teraapiast kuni tugiteenusteni. Varasemad kogemused on näidanud, et hasartmängukorraldajad on piirangutele ja regulatsioonidele tugevalt vastu, tuues põhjuseks tõendite nappuse. Täpsustavate uuringute ja kvaliteetsemate andmete valguses lükatakse regulatsioonide jõustumist edasi. Kuid kui sekkumise puhul pole nende mõju ja efektiivsus täpselt teada, siis tulebki need läbi viia koos täiendavate mõju-uuringutega.
Loe lähemalt: Blank, L., Baxter, S., Woods, H. B., & Goyder, E. (2021). Interventions to reduce the public health burden of gambling-related harms: a mapping review. The Lancet Public Health, 6(1), e50-e63.
