Probleemne hasartmängimine on tõsine rahvatervise probleem, mis on täiskasvanute hulgas levinud rahvusvaheliselt keskmiselt kuni 6% täiskasvanutest. Eestis kuulub riskirühma 10% elanikkonnast. Hasartmängimisest tulenevad kahjud puudutavad veelgi laiemat hulka elanikkonnast, mitte ainult hasartmängusõltlasi endid. Majanduslikud raskused, psühholoogilised pinged ning suhete halvenemine pere ja sõpradega on vaid mõned kaasnevad probleemid. Eriti haavatavateks peetakse sellises olukorras lapsi. Hasartmängijate lastel on täheldatud kehvemat vaimset ja füüsilist tervist ning käitumisprobleeme ja raskusi lähisuhetes, mis kanduvad edasi ka nende lastele. Seetõttu peetakse hasartmängimisest tulenevaid kahjusid põlvkondadeüleseks. Lapsevanemate probleemne hasartmängimine on otseselt seotud laste heaoluga, näiteks hooletusse jätmine, kehv toitumus ning erinevad lähisuhtevägivalla vormid ja laste ahistamine. Näiteks Austraalias on ligi pooltel naissoost ja kolmandikul meessoost probleemsetel hasartmänguritel lapsed. Kuid abi otsivad vähesed. Sellised probleemid vajavad erilist tähelepanu ja spetsiifilist sekkumist, ennetusprogramme ja poliitikaid. Laste heaolu peab olema probleemsete mänguritega peredes prioriteetsemal kohal.
Loe lähemalt: Suomi, Watson & Butterworth (2022). How many children are exposed to at-risk parental gambling in Australia? Results from a representative national sample.
