Hasartmängu seadusest (§3) loeme: Hasartmäng käesoleva seaduse mõttes on mäng, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus määratakse täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega, kusjuures hasartmängus osaleja riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. Seega on hasartmängud sõltumata mängukohast näiteks automaadimängud, pokker, loto jne.

Hasartmängude mängimine on olnud üks meelelahutuse vormidest läbi ajaloo. Enamus inimesi mängivad hasartmänge mõistlikult ja kasutavad seda tegevust vaba aja sisustamiseks. Suutmatus mänguhasarti kontrollida võib aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi ning probleeme inimese elu erinevates valdkondades.

Kirjeldamaks ja hindamaks probleemi tõsidust eristatakse probleemset hasartmängimist ja patoloogilist hasartmängimist ehk hasartmängusõltuvust.

Hasartmängusõltuvus on sõltuvushäire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista tungile mängida hasartmänge. Selle tagajärjel kogeb inimene probleeme sotsiaalses, tööalases ja/või materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises.

Hasartmängusõltuvusele viitab, kui inimesel esineb neli või enam järgnevat tunnust:

• Hõivatus hasartmängudega (nt. meenutab sageli minevikus toimunud mängukogemusi või plaanib järgmist ettevõtmist; mõtleb sellele, kuidas saada mängimiseks raha, jms).
• Vajadus suurendada mängu pandavaid summasid, et saavutada vajalikku erutusastet.
• Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida, vähendada või lõpetada mängimist.
• Rahutu või ärrituvus, kui inimene üritab vähendada mängimist või sellest loobuda.
• Mängimise kasutamine põgenemisteena probleemide eest või negatiivsest
• meeleolust (nt. abitus- ja süütunne, ärevus, depressioon).
• Võimaluste otsimine mängu panustatud ja seeläbi kaotatud raha tagasi võitmiseks (et “kaotust tasa teha”).
• Pereliikmetele, arstile või teistele valetamine, et varjata hasartmängudega seotuse astet.
• Olulise suhte, töö, hariduse või karjäärivõimaluse ohtu seadmine hasartmängimise tõttu.
• Teistele toetumine, et saada raha kergendamaks mänguhasardi tagajärjel tekkinud lootusetut majanduslikku olukorda.

Probleemse hasartmängimise korral esineb inimesel hasartmängimisega seoses probleeme, kuid tema mängukäitumine ei vasta täielikult sõltuvuse kriteeriumidele.

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuses nõustame inimesi nii probleemse kui patoloogilise hasartmängimise korral.

Kaughasartmäng on hasartmängimise vorm, kus inimene ei pea füüsiliselt mängukohas viibima. Mängimine toimub digiseadme vahendusel ning seda saab teha kodus, tööl, koolis, autos, tänaval, kohvikus ehk kõikjal, kus on võimalik vastavat seadet kasutada. Enamasti toimub kaughasartmängimine veebikeskkonnas.

Kaughasartmängimine võib sarnaselt mängukohtades mängimisele põhjustada probleeme, sealhulgas sõltuvust. On mitmeid just kaughasartmängimisele omaseid tegureid, mis probleemide tekkimist soodustavad:

• See on kohene ja kättesaadav 24/7, igal pool, igal ajal.
• See pakub võimaluse mängida üksi ja säilitada täielik anonüümsus.
• Sageli puuduvad panuse- ja ajalimiidid.
• Füüsiline eraldatus aitab kaasa psühholoogilise ja sotsiaalse isolatsiooni tekkimisele.

Seega võrreldes teiste hasartmängudega on kaughasartmängimine oluliselt varjatum hasartmänguvorm ning ka probleeme võib olla raskem märgata.

Noorte ja laste kaitsmine kaughasartmängimise eest

Ehkki hasartmängimine on Eesti Vabariigis alla 21- aastastele keelatud, on oluline mõista, et mänguvõimaluste kättesaadavus veebikeskkonnas teeb lapsed ning noorukid haavatavaks probleemse mängimise väljakujunemise suhtes. Seetõttu on oluline, et vanemad või hooldajad seaksid kaughasartmängimise võimalustele ligipääsupiirangud.

Mida saad teha:

• Ole kursis lapse tegevustega arvutis. Vajadusel kasuta tarkvara, mis blokeerib ligipääsu hasartmänge pakkuvatele lehekülgedele.
• Kui Sul endal on mängimiseks avatud konto, siis hoia oma kasutajanimed ja paroolid lapsele kättesaamatus kohas ja jälgi, et arvuti ei jääks avatuks lapsele huvi ja kiusatust pakkuvatel lehekülgedel. Ära unusta ennast iga kord mängukeskkonnast välja logida.
• Ära jäta oma pangakaarte ja panga paroolikaarte või pin-kalkulaatorit lapsele kättesaadavasse kohta
• Ära näita lapsele eeskuju hasartmänge mängides. Mängukäitumine on õpitav!
• Kui oled mures ja kardad, et laps mängib kaughasartmänge, siis räägi temaga rahulikult, selgitades talle, et soovid mõista tema mängimise põhjuseid ja soovi mängida. Arvesta, et laps ei pruugi olla jutuajamiseks valmis ning võib eitada probleemi olemasolu.

Kui soovid nõuandeid edasiseks, siis pöördu julgelt meie keskuse (HNK) psühholoogide poole, kes aitavad Sul lapse mängimise probleemiga tegeleda.

• Majanduslikud probleemid Kõige ilmsemad hasartmängimisest tulenevad probleemid on majanduslikud raskused ja kuhjuvad võlad. Hasartmängusõltuvusega inimeste seas on pankrott oluliselt sagedasem kui üldpopulatsioonis, nad sooritavad raha hankimiseks sagedamini ebaseaduslikke tegusid ja suurema tõenäosusega võtavad ning jätavad tagasi maksmata laene. Majanduslikud probleemid toovad sageli kaasa halvenenud materiaalse elukvaliteedi.
• Tööalased probleemid ja probleemid suhetes Mõtted mängimisest või tööajal mängimine takistavad tööle keskendumist, kannatab produktiivsus. Kolleegidelt, pereliikmetelt või sõpradelt raha laenamine, neile valetamine ja sellega usalduse kaotamine tekitab pingeid suhetes ning võib viia sotsiaalse isolatsioonini. Probleemsete hasartmängijate seas on lahutajate hulk oluliselt suurem kui üldpopulatsioonis.
• Emotsionaalsed probleemid, sealhulgas enesetapumõtted Kuni 75% hasartmängusõltlastest kannatavad depressiooni sümptomite all, kusjuures põhjuslikkus pole alati selge. Depressiivne inimene võib kalduda teatud juhtudel mängusõltuvusele ja ülemäärase mängimisega seotud probleemid võivad olla depressiooni allikaks.60% hasartmängusõltlastest mõtlevad enesetapule ja ~20% teevad suitsiidkatse. Enesetapumõtted on sageli tingitud majanduslikust kaosest, suurtest võlgadest ja sassiläinud suhetest. Tõsisematel juhtudel kaotatakse töö ja sõbrad, esineb õiguslikke probleeme, võlgade sissenõudjad käivad ukse taga ning näiliselt pole mingit lootust asju korda saada. Valitsevad emotsioonid sellises olukorras on lootusetus, masendus, üksindus. Täpselt ei ole teada, kui palju inimesi just hasartmängusõltuvuse tõttu endalt elu võtavad, kuna statistika on selles osas ebatäpne. Paljud suitsiidid lähevad depressiooni arvele ning on raske selle põhjusi eristada.Hasartmängusõltlasele on omane ka ärevus, muretsemine tuleviku pärast, võimetus lõdvestuda, üldine kurnatuse tunne ja unehäired. Vähene ja ebakvaliteetne uni põhjustab väsimust, ärrituvust, vähest pingetaluvust. Valdavalt kogetakse viha iseenda ja oma pereliikmete vastu. Meeleolud võivad olla väga vahelduvad ilma nähtava põhjuseta. Võib esineda paanikahoogusid.
• Alkoholi tarvitamine Sagedased on 2 varianti:1) Enne mängitakse ja siis tarbitakse alkoholi selleks, et kaotusvalu vähendada;2) Enne tarvitatakse alkoholi, alkohol vähendab enesekontrolli ja joobes minnakse mängima. Joobes riskitakse rohkem ja kaotatakse suuremaid summasid. 20 – 40% mänguritest on alkoholiprobleemid; 4 – 10% on probleemid narkootikumidega.
• Kognitiivse funktsiooni halvenemine Kognitiivse funktsioneerimise all peetakse silmas inimese intellektuaalset aktiivsust nagu mõtlemine, mälu, probleemide lahendamine, kontsentratsioon, järelduste tegemine jms. Sageli on hasartmängusõltlased oma probleemidest nii haaratud ja pinges, et nad ei suuda selgelt mõelda ega otsuseid teha.
• Füüsilised sümptomid Sagedasemad on pea- ja seljavalu, kõrge vererõhk, kõhulahtisus ja muud gastrointestinaalsed probleemid, üldine lihaspinge ja -valud, nahaärritused ja muud nahaprobleemid.

Kui arvad, et Sinu hasartmängimine võib olla kujunemas või juba kujunenud probleemseks, on esimene oluline samm saada aus ülevaade probleemi ulatusest. Küsi endalt, kui palju raha ja aega oled mängimisele kulutanud ning missuguseid negatiivseid tagajärgi see on kaasa toonud. Probleemi tunnistamine aitab leida endas motivatsiooni muutuste tegemiseks ja seeläbi oma elukvaliteedi parandamiseks. Pea meeles – ükskõik kui palju kannatusi hasartmängimine Sinule ja Su lähedastele on põhjustanud, mängimisest loobumine on alati võimalik!

Oma probleemist teadlikuks saamine võib põhjustada hirmu, ärevust ja segaduses olekut. Sellises olukorras võib olla palju abi, kui mure südamelt ära rääkida ja kuhjunud pingeid maandada. Kui on säilinud toetavad pere- ja sõprussuhted, võib oma muret lähedastega jagada, olles teadlik võimalikest tagajärgedest. Tuge ja abi pakuvad ka spetsiaalse ettevalmistuse ja väljaõppega nõustajad ja psühholoogid, kes omavad teadmisi mängusõltuvuse põhjuste ja ravivõimaluste ning -meetodite kohta. Tõepoolest, üksinda probleemsest või patoloogilisest hasartmängimisest välja tulla on oluliselt keerulisem kui teiste inimeste abiga.

Nõustamise ja psühhoteraapia keskne eesmärk ongi aidata mänguril sõltuvusest vabaneda – aidata mõista oma mängukäitumise põhjuseid, koos leida uusi ja kohasemaid toimetulekuviise ning aidata lahendada probleeme, mida hasartmängimine on endaga kaasa toonud. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühholoogid on spetsialiseerunud hasartmängusõltuvuse nõustamisele ja psühhoteraapiale. Meie juurde võib pöörduda üksi või koos lähedasega, kes saab tervenemisprotsessil lisatuge pakkuda. Nõustamiskeskus garanteerib kliendile konfidentsiaalsuse.

Nõustamisele registreeru ja/või küsimustega pöördu MÄNGURILIINIL 15410 (E-R 10.00 – 18.00). Nõustamine on tasuta ning toimub nii eesti kui vene keeles!

Lisaks lähedastelt ja professionaalidelt abi otsimisele saad ise ennast aidata, astudes järgmisi samme:

Kui soovid mängukirge ohjeldada…

• Sea mängimisel piirangud ajale, rahale ja muudele panustele ning pea piirangutest kinni! Kui Sul piirangutest kinni pidamine ei õnnestu, on mõistlikum mängimisest täielikult loobuda.
• Internetis mängides kasuta lehekülgi, mis võimaldavad Sul seada isiklikud aja- ja panuselimiidid, aidates Sul niiviisi oma mängimist kontrollida.
• Kasiinosse minnes jäta koju pangakaart ning võta kaasa piiratud hulk sularaha. Jälgi kella ning vajadusel pane see määratud ajaks helisema.
• Tuleta endale meelde, et mängus on reaalne raha, mitte ainult žetoonid või arvud ekraanil.
• Väldi jahti kaotuste tagasivõitmisele! Iga uus panus, mille teed, toob suurema tõenäosusega kaotuse kui võidu ning seega ainult suurendab rahasummat, mille kokkuvõttes kaotad.
• Väldi kasiinos käimist ja arvuti kasutamist üksinda, sh üksinduse vältimiseks.
• Pea meeles, et väliste barjääride seadmine mängimisele on ainult osa lahendusest. Kindlasti teeb head põhjuste leidmine, miks Sinu hasartmängimine on probleemseks muutunud. Küsi endalt, mida mängimine Sulle pakub ning kuidas saaksid samu eesmärke saavutada muul, kahjutumal viisil.

Kui soovid mängimisest loobuda…

• Pane endale mängukeeld
• Planeeri oma raha ja aeg viisil, mis ei jäta võimalust mängimiseks.
• Leia endale muid tegevusi, mida mängimisest vabaks jäänud ajal teha.
• Kui koged tungi mängida, räägi sellest lähedasega ja/või leia muu tegevus, millega tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleta endale meelde põhjusi, miks sa soovid mängimisest loobuda. Kui Sul õnnestub tungile vastu panna, jääb see aja jooksul järjest nõrgemaks.
• Ära kõhkle abi otsida! On loomulik ja mõistetav, et raskesse olukorda sattununa vajame abi teistelt inimestelt. Kui Su autol puruneb rehv ja Sul puuduvad töövahendid, ei kõhkle Sa ju peatamast teist autot ja abi palumast? Miks mitte teha sama, kui Sul on probleem hasartmängimisega?

Hasartmängusõltuvuse Nõustamisekskuse psühholoogid pakuvad nõustamist ja konsultatsioone ka Sinule, kelle lähedane on langenud mängusõltuvuse küüsi.

Nõustamisele registreeru ja/või küsimustega pöördu MÄNGURILIINIL 15410(E-R 10.00 – 18.00) Nõustamine on tasuta ning toimub nii eesti kui vene keeles!

Kuidas ära tunda lähedase hasartmängusõltuvust?

Kuna hasartmängusõltuvuse all kannatavatele inimestele on omane mängimist osaliselt või täielikult varjata, võib probleemi märkamine ja tuvastamine olla keeruline. Järgnevalt on toodud mõned ohumärgid, mis võivad viidata probleemsele või patoloogilisele hasartmängimisele.

Majanduslikud

• Pidevalt maksmata arved.
• Rahapuudus hoolimata tööl käimisest ja raha teenimisest.
• Raha/sissetulekute varjamine.
• Sage raha laenamine ning võlgades olemine.
• Raha või väärisesemete kadumine majapidamisest.
• Hasartmängude mängimine selleks, et lahendada finantsraskusi või ebarealistlikud ootused hasartmängude abil perele materiaalse kindlustatuse võimaldamiseks.
• Hasartmängude mängimisest põhjustatud majanduslikud probleemid.

Ajalised

• Sage kodust eemal viibimine seletamatutel põhjustel.
• Lihtsatele tegevustele ebatavaliselt palju aega kulutamine (näiteks kaks tundi poest piima toomiseks).
• Hasartmängude mängimine tööajast.
• Planeeritust pikemalt mängimine.
• Üha sagedasem ja pikaajalisem mängimine.

Meeleolu ja mängukäitumisega seotud

• Teistest inimestest või varasemalt huvi pakkunud tegevustest eemaldumine.
• Pidev alanenud meeleolu, ärevus, muretsemine või ärrituvus.
• Korduvate lubaduste andmine hasartmängimise lõpetamise kohta, kuid siiski edasi mängimine.
• Pärast mänguepisoodi hasartmängu juurde naasmine, et kaotatut tagasi teha või rohkem võita.
• Isiksuse muutus mängides.
• Valetamine või järjekindlalt oma hasartmängimise varjamine.
• Teiste süüdistamine oma hasartmängu probleemides.
• Hasartmängimine on inimesele tekitanud süümepiinu, ärevust, depressiooni või kaasa toonud ennasthävitavat käitumist.
• Hasartmängimine on ohtu seadnud inimesele olulise(d) suhte(d).

Soovitused mänguri lähedastele:

• Aktsepteeri asjaolu, et hasartmängusõltuvus on haigus.
• Mineviku kaotuste pärast etteheidete tegemine ja arutlemine, mis kõik oleks võinud olla, kui raha poleks maha mängitud, mõjub kahjulikult nii mänguri paranemisprotsessile kui Sulle endale. Keskenduge sellele, kuidas olevikus ja tulevikus mineviku vigu vältida.
• Minevik on seljataga ja Sa ei leia enne hingerahu, kuni suudad seda pahameeleta aktsepteerida.
• Mängur peab ise võtma vastutuse ja algatama võlgade tasumise. Ära võta temalt seda vastutust endale.
• Kogemused näitavad, et kui inimene jätkab hasartmängimist, siis ei ole abi talle raha laenamisest või ühise laenu võtmisest, et mänguvõlgu tasuda.
• Lähedasel ei soovitata tööle minna või teenida lisaraha spetsiaalselt mänguri võlgade tasumise eesmärgil.
• Kogemused ütlevad, et mängur on harva võimeline pere finantsasju juhtima. See võib muutuda, kui mängur on oma sõltuvusest paranenud.
• Hoiata mänguri sõpru ja sugulasi, et nad ei laenaks talle raha.
• Julgusta oma lähedast, et ta pöörduks professionaalset abi saama. Vastupidiselt mõjub mänguri pidev sundimine ja tema eest abivõimaluste otsimine ja aegade kinnipanemine.
• Ära muretse, kui mängur jaotab oma võlgade maksmise pikemale perioodile. Normaalsed perekulutused peavad olema esiplaanil.
• Paranemine on väga aeglane protsess. Toeta ja usalda lähedast sellel teel. Tunnusta teda edusammude eest ning julgusta tagasilanguste korral edasi pingutama.

Selleks, et ennetada hasartmängimise kujunemist probleemseks, on vajalik mängida kontrollitult. Mõned vihjed, kuidas seda teha:

• Pea meeles, et alati on oluliselt suurem võimalus mängu pandud raha kaotada kui võita.
• Sellega seoses mõtle alati mängimisest kui meelelahutusest, millele kulutatakse raha. Väldi ebarealistlikke ootusi võitmisest ja seeläbi oma majandusliku seisu parandamisest. Samuti ära kunagi püüa kaotust “tagasi võita”! Kui Sulle kinofilm ei meeldi, siis Sa ju ei lähe kassast raha tagasi nõudma.
• Otsusta juba ette, kui palju raha Sa mängimiseks (loe: meelelahutuseks) tahad kulutada. Kui võimalik, siis võta ainult see summa kaasa.
• Kui oled mängides plusspoolel, siis võta raha välja ja lõpeta mängimine.
• Hoia kinni teistele antud lubadustest. Ära tühista neid seetõttu, et tahad minna mängima või jätkata mängimist.
• Väldi mängimist selleks, et leevendada pingeid või põgeneda probleemide eest.
• Kui Sul on raske või võimatu mängimist kontrolli all hoida, hoidu sellest täielikult. Kui tunned, et hoidumine on Sinu jaoks raske, siis ära viivita abi otsimisel.