Hasartmängimine muutub laste hulgas üha sagedasemaks, sest neil on järjest parem ligipääs mängude maailma. Samal ajal on lastel kõrgem risk probleemse ja patoloogilise hasartmängimise väljakujunemiseks, sest neil on hasartmängude toimimise kohta kallutatud ja puudulikud teadmised. Leviku-uuringud mujal Euroopas on näidanud, et laste ja noorte hulgas on probleemne ja patoloogiline hasartmängimine tõusuteel ja kõrgem, kui täiskasvanute seas.
Kuid sekkumised peavad olema loodud vastavalt laste arengutasemele ning kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule taustale. Ennetusprogrammides peetakse oluliseks vähendada illusiooni kontrollitundest, muuta hoiakuid, näidata mõtte- ja loogikavigu, kummutada väärarusaamu mängude toimimisest ning selgitada hasarti tekitavaid mehhanisme. Kuid millist tüüpi sekkumised on edukad, täiendavad üksteist ja on püsivama mõjuga, on veel selgusetu. Samas rõhutavad autorid vajadust selliste ennetusprogrammide arendamiseks ja rakendamiseks riiklikul tasandil kõrvuti alkoholi, tubaka ja uimastite ennetusprogrammidega.
Allikas:
Todirita, I. R., & Lupu, V. (2013). Gambling prevention program among children. Journal of Gambling Studies, 29(1), 161-169.
https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs10899-012-9293-1
