Hasartmängimise võimalused on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Varasemad uuringud näitavad, et hasartmängimine on populaarne tegevus ka noorte hulgas ja see soodustab probleemse hasartmängimise levikut. Noored tegelevad hasartmängimisega tihti rohkem kui täiskasvanud. Ülemaailmselt kvalifitseerub ligi 12% noortest vanuses 11-24 probleemseks hasartmängijaks.
Oluliseks teemaks siinkohal on eakaaslastega gruppi kuuluvuse tunne ja sotsiaalne identiteet. Sotsiaalseid suhteid peetakse üheks põhiliseks heaolu ja käitumise teguriks. Noorte hulgas, kes identifitseerivad ennast läbi netiväliste huvigruppide, esineb probleemset hasartmängimist vähem. Nende hulgas, kes identifitseerivad ennast läbi gruppide, mille põhiline tegevus ja suhtlus käib netis, esineb probleemseid hasartmängijaid rohkem. Vahendavaks teguriks peetakse tajutud sotsiaalset tuge.
Netipõhised eakaaslaste grupid võivad olla üheks probleemse hasartmängimise teguriks, sest ei paku tegelikult piisavalt sotsiaalset tuge. Seevastu netivälised eakaaslaste huvigrupid ja nendega kaasnev kõrgem sotsiaalne tugi omab võimalikku rolli noorte mängurluse ennetamisel.
Loe täpsemalt siit:
https://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2Fs10899-018-9813-8.pdf?fbclid=IwAR0My57YfEXkyZaHs-6YuHBuhLfjd-SE2m73RZs0accYCFGJdp39tGFI5j0
