Digitaalsete ekraanide kasutamine on muutunud igapäeva elu lahutamatuks osaks. Üheskoos sellega on kerkinud esile ka mured ekraanide võimalikust mõjust laste ja noorte tervisele ning heaolule. Teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad otsivad tõendeid laiahaardeliste sekkumiste elluviimiseks, et vähendada liigse digihõivatuse negatiivseid mõjusid. Kuid konsensus digiekraanide mõjust psühholoogilisele heaolule puudub. Uuringute tulemused on olnud ebaselged ja vastuolulised ning leitud seosed tihti nõrgad.
Varasemates uuringutes on tehnoloogia kasutamise põhilise mõõdikuna olnud digitaalsete vahendite kasutamisele kulutatud ekraaniaeg. See eeldab, et ekraaniaega hinnatakse usaldusväärsetel ja asjakohastel viisidel. Paraku on enamikes uuringutes tuginetud retrospektiivsetele enesehinnangulistele skaaladele. Siiski on põhjust kahelda nende mõõdikute täpsuses. Inimesed ei suuda erinevatele tegevustele kulutatud aega hinnata kuigivõrd täpselt paljudel erinevatel põhjustel. Näiteks ligi pooled katsealustest ülehindavad ja ligi kolmandik alahindavad internetikasutusele kulutatud aega. Sellised ebatäpsused on digihõivatuse hindamisel levinud.
Uuringud on ühel meelel, et tõsised kasutajad kipuvad oma digitegevusi alahindama ja mõõdukad kasutajad ülehindama. See aga seab kahtluse alla enesehinnangulisele ajakasutusele tuginevate uuringute tõsiseltvõetavuse. Üldjuhul peetakse ka vahetult enne magamaminekut ekraanide kasutamist kahjulikumaks, kui päeva jooksul ekraanide kasutamist. Kui osade katsealuste puhul joonistuvad seosed selgelt välja, siis teiste puhul on seosed kas ebaselged või üldse vastupidised. Lisaks ei näita seoste ilmnemine põhjuslikkust, mis avalikus diskussioonis kipub tihti jääma kahe silma vahele.
See aga ei tähenda, et probleeme ei eksisteeriks. Enne, kui midagi innovaaatilisemat pole välja mõeldud, on digitaalsed ekraanid siin, et jääda. Nende teemade adresseerimiseks on vaja täpsemaid mõõdikuid ja paremaid uuringuid.
Loe lähemalt siit:
Orben, A., & Baukney-Przybylski, A. K. (2018). Screens, Teens and Psychological Well-Being: Evidence from three time-use diary studies. Psychological Science.