Eesti elanikest on viimase kahe aasta jooksul hasartmängudega kokku puutunud 50% elanikkonnast ning 7% kuulub hasartmängusõltuvuse riskirühma. Hasartmängimise häire on igapäevast elu ja heaolu kahjustav probleem, kuid selle ravimiseks pole viimase 30 aasta jooksul ravimiameti poolt heaks kiidetud ravimit paraku veel leitud. Meditsiiniliste sekkumiste tulemuslikkust ravimiuuringutes on võrdlemisi raske uurida erakordselt kõrge valepositiivsete vastuste pärast platseebogrupis.
Platseeboks nimetatakse mitteaktiivset ainet, mis ei kutsu esile otseseid muutusi närvisüsteemis. Paraku reageerib organism tihti ka platseebole ja seda mitmel erineval põhjusel. Platseeboefekti esinemist võib mõjutada uuritav nähtus ja selle definitsioon, platseebotableti kuju või värv, patsiendi ootused ravile ning tema geenid ja tervis. Efekti esinemist mõjutavad tõenäoliselt mitmed tegurid korraga ja efekt võib kesta kuid. Farmakoloogiliste sekkumiste kiireks ja kuluefektiivseks väljatöötamiseks on platseeboreaktsiooni põhjuste väljaselgitamine oluline. Teadmised erinevatest teguritest aitaksid uuringute tarbeks koostada ka parema ja täpsema valimi.
Seniks, kuni kiiret lahendust tableti näol pole, saab jätkata psühhoteraapiaga. Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus jätkab oma tegevusega ka 2020. aastal. Mõnusat aastavahetust ja meelekindlust järgnevaks!
Allikad:
Grant, J. E., & Chamberlain, S. R. (2017). The placebo effect and its clinical associations in gambling disorder. Annals of clinical psychiatry: official journal of the American Academy of Clinical Psychiatrists, 29(3), 167.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus (2019). Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2019 – uuringuaruanne.
