Seoses ulatusliku digitaalsete tehnoloogiate kasutamisega on tekkinud spekulatsioonid selle üle, et nende regulaarne kasutamine mõjutab noorte psühholoogilist heaolu. Idee, et digitaalsed vahendid ja internet mõjutavad püsivalt seda, kuidas inimesed arenevad, sotsialiseeruvad ja kasvavad, on mõtlemapanev ja murettekitav. Viimase kümnendiga on noorte poolt võrgus veedetud aeg kahekordistunud. Arutelud selliste trendide negatiivsetest mõjudest lastele ja noortele on järjest tulisemad. Paraku on uuringute tulemused vastuolulised ning tihti on seosed digitehnoloogiate kasutamise ja heaolu vahel väga nõrgad.
Olemasolevad empiirilised tõendid, mis seda ideed toetavad, põhinevad suuremahuliste üldkasutatavate andmestike analüüsidele. Sellega kaasneb teatav analüütiline paindlikkus uuritavaid nähtusi ja tähelepanekuid tõlgendada vabamalt. Nii on valepositiivsed tulemused kergemad ilmnema ja tulemused on vastuolulised. Tulemused viitavad, et digitehnoloogiate kasutamine on noorte heaoluga nõrgalt seotud. Muud andmestikus kasutatavad inimkäitumise muutujad selgitavad olukorda paremini. Kui vaadata tulemusi laiemas kontekstis, siis meedias ja avalikkuses tähelepanu pälvinud ekraaniaeg ei tugine tegelikele tõenditele.
Tulemused viitavad samaaegselt, et tehnoloogia mõju on küll statistiliselt oluline, kuid piisavalt nõrk, et sellel pole praktilist väärtust. Seosed digitaalse ekraaniaja ja laste heaolu vahel ei ole nii selged ja lihtsad, kui seni on avalikus diskussioonis käsitletud. Pole teada, kas tehnoloogia kasutamine põhjustab madalamat heaolu, madal heaolu põhjustab suuremat tehnoloogia kasutamist või on mängus mõni mõlemat tulemust vahendav tegur. Sellest hoolimata tuleb märgata liigset ekraaniaega, sest selle taga võivad olla muud probleemid.
Allikas: Orben, A., & Przybylski, A. K. (2019). The association between adolescent well-being and digital technology use. Nature Human Behaviour, 3(2), 173.
