§ 2. Hasartmäng
(1) Hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele:
1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine;
2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu;
3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
(2) Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma või hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus. Panuseks ei peeta tasu kommunikatsioonivahendite kasutamise eest, kui see ei laeku hasartmängukorraldajale ega ületa sellise kommunikatsioonivahendi kasutamise eest tavaliselt tasutavat summat.
(3) Võit on käesoleva seaduse tähenduses hasartmängu tulemusena saadud mängija õigus omandada raha või muu hüve, millel on rahaliselt hinnatav väärtus.
(4) Võidufond on hasartmängu tulemusel mängijatele antavate võimalike võitude rahaliste väärtuste summa. Kui võidufondi kuulub asi või varaline õigus, lähtutakse võidufondi arvutamisel asja või varalise õiguse harilikust väärtusest.