Avaleht» Teised käitumuslikud sõltuvused

Arvutisõltuvus

Arvuti ja internet on vahendid, mille kaudu me tänapäeval tõhustame oma suhtlemist, õppimist, töötamist ning ka võimalus laialdaselt meeldivaid emotsioone ja meeleahutust kogeda.
Arvuti ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada, mistõttu arvuti või interneti „keelamisest“ rääkida ei saa. Küll aga sellest, kui palju kasutamist on liiga palju.
Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Paljudele on arvuti ja informatsioon internetis igapäevaseks töövahendiks. Seetõttu ei ole aeg arvutis probleemi määratlemise aluseks. Terve vs ebaterve, ülemäärase, patoloogilise, sõltuvusliku jne. arvutikasutamise vaheline piir läheb sealt, kus inimene hakkab seoses arvutikasutamisega eemalduma suhetest, töö või muud olulised eluvaldkonnad kannatavad ja tegevus arvutis saab kõikehõlmavaks teiste tegevuste ees.

Arvuti- või internetisõltuvus on psüühikahäirete valdkonnas uus kontseptsioon, mistõttu tänasel päeval häiret ametlikult ei diagnoosita. Ettepanekuid internetisõltuvuse diagnoosimiseks on aga tehtud. Hetkel on 2013. aastal ilmunud psüühikahäirete diagnostilise käsiraamatu DSM-i (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) viiendas väljaandes esindatud internetimängurlus (Internet Gaming Disorder, IGD) kui seisund, mis nõuab enam teaduslikku uurimist ja kliinilist praktikat, enne kui on võimalik vastu võtta lõplik otsus seoses selle lisamisega psüühikahäirete nimekirja. Seega debatt seoses internetisõltuvuse kliinilise staatusega kestab.

Hetkel kasutatakse ülemäärasest arvutikasutamisest tuleneva problemaatika tuvastamiseks järgmiseid käitumise ilminguid:
- Ülemäärane ajaveetmine arvutis. Kas Sa leiad end sageli planeeritud ajast pikemalt internetis aega veetmas? Kas mõni minut arvutis muutub mõneks tunniks? Kas sa lükkad edasi kohtumisi, koolitöid, tööülesandeid või kohustusi selleks, et olla arvutis? Kas Sa ärritud, kui Sind katkestatakse või kui Sa ei saa kasutada arvutit?
- Probleemid ülesannete täitmise või lõpuleviimisega koolis/tööl ja/või kodus. Kas sul on toad segamini või pole Sul olnud mahti teha õhtusööki seetõttu, et oled arvutis? Kas Sa leiad ennast töötamas hilisõhtul, kuna Sinu ülesanded on kuhjunud ning jääd peale töö tegemist veel arvutisse, et seal surfata või sooritada muid meelistegevusi arvutis?
- Eemaldumine perest ja sõpradest. Kas Sinu sotsiaalne elu kannatab seetõttu, et veedad liigselt aega arvutis? Kas Sa oled arvutis oldud aja tõttu võõrdunud oma perest ja sõpradest? Kas Sulle tundub, et „päris“ elus ei mõista Sind keegi nii hästi, kui teevad seda Sinu virtuaalsed sõbrad?
- Süütunded seoses arvuti kasutamisega. On Sul kõrini lähedaste või sõprade näägutamisest Sinu arvuti kasutamise teemadel? Kas Sa varjad teiste eest oma tegevusi arvutis ja valetad, kui palju seal aega veedad?

Sõltuvuse sümptomitena ja samas ka kriteeriumitena võivad lisanduda:
-Täielik haaratus, pidevad mõtted oma meelistegevusest arvuti vahendusel tõrjuvad kõrvale kõik muud huvid;
- Edutud katsed kontrollida või loobuda sõltuvuse tinginud tegevustest arvuti vahendusel;
- Halb meeleolu, tühjusetunne, masendus, ärevus, ärrituvus ja viha, kui puudub arvutikasutamise võimalus/meelistegevuse sooritamise võimalus;
- Tegevusi arvuti vahendusel kasutatakse probleemidest põgenemiseks, meeleolu tõstmiseks.


Arvutisõltuvuse riskitegurid
Arvutikasutamise problemaatika alastes uurimustes on leidnud kinnitust, et kõrgendatud riski all ebaterve arvutikasutamise väljakujunemisel on inimestel kes:
- Kannatavad ärevuse all. Tegevusi arvutis kasutatakse selleks, et eemalduda oma muredest ja hirmudest. Ärevushäire nagu ka sundhäire võib aidata kaasa ülemäärase tegevuse sooritamisele (pidev e-posti vaatamine, mängimine jne) arvutis.
- On depressioonis. Arvuti on viisiks põgeneda masenduse eest, kuid liiga pikka aeg arvutis muudab olukorra halvemaks, sest isoleeritus teistest inimestest suurendab üksildustunnet.
- Kui esineb mõni muu sõltuvus. Paljud arvutisõltlased kannatavad lisaks muude sõltuvuste all, peamiselt on nendeks hasartmängurlus, alkoholisõltuvus, narkootikumid ja seks.
- Vähene sotsiaalne toetus. Suhtlusportaalid, jututoad või mängimine on turvaline viis luua uusi suhteid, milleks „päris“ elus puudub enesekindlus.
- Teismeliseiga. Kui puuduvad kuuluvustunne ja selged sihid, siis suhtlemine arvuti vahendusel näib turvalisem, kui tavaelu sõpradega.
- Tegevusetus, vähene aktiivsus võrreldes tavapärase tasemega. Näiteks väikese lapsega kodus olemine, töökoormuse vähenemine, kolimine eemale sõpradest või olukord, mis limiteerib oluliselt harjumuspäraseid tegevusi.

Eneseabi võtteid ülemäärase arvutikasutamise kontrolli alla saamiseks:
Ülemäärast arvutikasutamist on teiste, aga ka enese eest kerge varjata või seda eitada. Siinkohal pakume välja samm-sammulise viisi, kuidas oma arvutikasutamine/meelistegevuse sooritamine arvutis kontrolli alla saada.
1. Oma arvutikasutamisega seotud probleemvaldkondade kindlakstegemiseks kirjuta üles kõik tegevused, mida Sa päeva jooksul arvutis teed, va tööülesanded. Töö ja muude tegevuste eristamine võib mõnikord olla keeruline, kuid püüa siiski selge vahe sisse tõmmata. Kas päeva jooksul on aegu, mil kasutad arvutit enam meelistegevuseks kui tööks? Kas Sa leiad arvutikasutuses aegu, mil plaanisid meelt lahutada nt 5 minutit, kuid jäid „kinni“ palju pikemaks ajaks.
2. Koosta plaan, millal Sa võid arvutit meelelahutuseks kasutada. Näiteks võid panna meeldetuletuse kellahelina näol, mil on vaja meelistegevus arvutis lõpetada, seada kindla ajavahemiku, mil arvutis meelt lahutad või kindla kellaaja, millal õhtuti arvuti välja lülitad.
3. Asenda ülemäärane arvutikasutamine teiste meelelahutuslike tegevustega. Kui Sa tunned igavust või üksindust, siis on sageli raske tungile, arvutis oma meelistegevust sooritada vastu panna. Leia teisi ajaveetmise viise, mis oleksid väljaspool arvuti kasutamise võimalust.

KUIDAS AIDATA oma last või noorukit ülemaarase arvutikasutamise korral?
Rangete piirangute seadmine tekitab tavaliselt vaid trotsi ja vastuseisu. Kuid Sa võid näidata eeskuju, mil viisil on kohane arvutit kasutada; jälgida, mida laps arvutis teeb ja aidata teda vajadusel piiride seadmisel. Kui lapse või nooruki arvutikasutamine viitab ülemäärasele kasutamisele, toome siinkohal mõned soovitused:

Vanemate ja pereliikmete üksmeel!
Oluline on see, et mõlemad vanemad (aga ka koos elavad vanavanemad, sugulased, vanemad õed, vennad jne) võtaksid olukorda tõsiselt ja oleksid ühel meelel, mida ja kuidas arvutikasutamise juures muuta. Ennekõike leppige omavahel nõudmistes kokku ja seejärel asuge läbirääkimistesse lapsega.

Näita, et Sa hoolid!
Lapsed tõlgendavad sageli ükskõik millist küsimust tema käitumise kohta kriitika või süüdistusena. Ära ütle, et ta teeb valesti. Ütle, et Sa ei süüdista ega kritiseeri, vaid et oled mures mõningate muutuste suhtes, mida oled märganud. Too need muutused ka konkreetselt välja, näiteks võivad nendeks olla: väsimus, hinnete halvenemine, hobidest loobumine, sõpradega vähenenud ajaveetmine vms.

Määratlege tegevused arvutis ja nendeks kuluv ajahulk!
Motiveeri last oma tegevuste kohta arvutis nädala või paari jooksul päevikut pidama – sealt saate mõlemad olulist informatsiooni selle kohta millised tegevuses on ülemäärased ja kuhu peaks piirid seadma.

Sea mõistlikud (realistlikud) reeglid!
Proovige koos reeglid ja piirid luua. Anna ka lapsele õigus oma arvamust avaldada. Jälgi kooskõlastatud reeglite täitmist, kuid pea meeles, et Sa ei püüa saavutada lapse üle kontrolli, vaid Sa töötad selle nimel, et ta vabaneks psühholoogilisest sõltuvusest.

Pane arvuti nähtavasse kohta!
Vajadusel too lapse arvuti ära tema magamistoast ja aseta see rohkem läbikäidavasse ruumi.

Toeta last teiste/uute tegevuste leidmisel ja sooritamisel!
Kui Sa vähendad või piirad lapse arvutiga veedetavat aega, siis tuleb nendeks vabadeks tundideks leida uusi tegevusi, mis talle meeldivad ja positiivseid elamusi pakuvad. Uus tegevus peab olema samuti põnev – asendada vaba aeg ainult kohustuste või lapse jaoks ebahuvitavate tegevustega ei võimalda tal unustada positiivseid elamusi, mida ta arvutitegevuse kaudu sai.

Toeta, kuid ära õigusta!
Sageli hakkavad vanemad oma lapse ülemäärast arvutimängimist õigustama – leiavad vabandusi koolist puudumistele ja halbadele hinnetele. Kodurahu nimel antakse nõudmistes järele ja jäetakse laps rahule, eriti kui laps tõstab häält või käitub muul viisil agressiivselt.
Kui laps hakkab Sinu sekkumiste vastu mässama, siis lase esimesel tormil vaibuda. Kinnita talle, et mõistad tema tundeid: “Ma saan aru, et et Sa tunned viha (ärritust, ärevust vms), et ma püüan Sinu ellu trügida ja reegleid seada” – kuid jää oma eesmärkidele kindlaks. Too välja kasud, mida ta saab, kui Sinuga koostööd teeb. Too näiteid, et ka teistel lastel on tekkinud probleemid seoses ülemäärase arvutimängimisega, kuid nad on leidnud viisid, kuidas seda piirata. Kinnita, et oled talle abiks nende raskete muutuste elluviimisel.

Hari ennast!
Ole teadlik tegevustest ja tegevuste iseloomust, mida Sinu laps arvutis sooritab. Kui laps näeb, et oled teadlik ja huvitatud tema tegevusest, on Sul kergem argumenteerida ja mõistlikke reegleid välja pakkuda.

Reeglid kehtivad kõikidele pereliikmetele!
Kui lapsele on kehtestatud arvuti kasutamise piirangud, kuid Sa ise oled igal vabal hetkel samuti arvutis või on seda mõni teine pereliige, siis varem või hiljem tunneb laps, et talle tehakse ülekohut. Pigem näita eeskujuga, et arvutit kasutatakse vajadusel ning seejärel tehakse muid tegevusi. Mängige koos lauamänge, minge sportima või muudele huvitavatele üritustele.

Kasuta koduväliseid abivõimalusi!
Kui laps siiski ei suuda oma arvutimängimist piirata, probleemid jätkuvad ning teie omavahelised suhted on muutunud halvaks, siis on kasulik otsida muid abivõimalusi. Kui koolis on psühholoog, siis pöördu tema poole, võib olla on vajalik pereteraapia või lastepsühholoogi vastuvõtule pöördumine.

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuses (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel) nõustatakse vanemaid ja lapsi spetsiaalse arvutsõltuvuse teraapiaprogrammi alusel.
Keskusest saab ka juhendmaterjali ning teavet arvutisõltuvusest vabanemise temaatikas.

Vastuvõtule registreerumiseks helista telefonil 15410 või kirjuta e-posti aadressile: info@15410.ee.




/\/\

Aadress: Tatari 25-303, Tallinn 10116, telefon: (+372)15410, e-post: info@15410.ee